Suvine

Jälle on nii kaua aega mööda läinud ja mina pole midagi kirjutanud. Ennast välja vabandada saan vaid sellega, et mul oli sess. Ja nüüd on see läbiiii!!! Oeh, lõpuks ometi.

Vahepeal on nii palju juhtunud. Ja muutunud. Täna olen teist ööd järjest Eve juures kodus ja ei tunnegi ennast enam nii üksildasena. Avastasin täna, et olen hakanud elu juures hindama teisi asju kui varem. Näiteks ema tehtud toitu. Kui sa pole päev läbi sõna otseses mõttes midagi söönud, siis maitseb ema tehtud ühepajatoit suisa jumalikult. Ja üldse, mul on hetkel palju, mille eest tänulik olla. Mul on kotis terve pakk suitsu :). Jah, ma tean, ma tean, aga minu jaoks on see suur asi! Ja mul on sõpru, kelle poole ma saan pöörduda, kui olen kurb või üksi või kui lihtsalt on vaja südant puistada. Ja see on tõesti suur asi.

Pealegi algab nüüd suvi. Võiksin ju vinguda, et mul pole ikka veel tööd, et ma pean praktikale minema ja nii edasi, aga õues on selleks liiga hea ilm. Kell on pool kümme aga ikka veel on valge. Maikuu on vist siiski mu lemmikkuu aastas ja mitte ainult mu sünnipäeva pärast. Koolis on lõpuspurt. Õues on soe ja roheline ja sa suudad seda veel hinnata, sul pole suvekuumusest kõrini ja sul on ikka veel meeles talv, külm, lumi...

Jalutasin täna raamatukogust koju (mul polnud bussipiletit :P) ja vaatasin inimesi. Ma teen seda sageli. On huvitav mõtiskleda, kes nad on, kust nad tulevad, kuhu lähevad. Mida nad mõtlevad? Miks see noor naine oma lapse peale nii kuri oli? Kas see poiss ehk abiellub kunagi tüdrukuga, kellel ta praegu käest kinni hoiab? Mis saab kümne aasta pärast nendest nagadest, kes tõugeldes minust mööda jooksevad? Mida mõtleb see mantliga mees, et ta nii sünge näoga on?

Ohjah. Aitab arutlemisest, hammas hakkas valutama :(. Lähen loen raamatut ja poen põhku. Ja püüan mitte karta seda pimedust oma toa ukse taga.