Tudengisügis

Tänavune sügis on üks viimaste aastate ilusamaid. Nii palju värvilisi lehti ja võrdlemisi kuivad ilmad muudavad pargid lausa muinasjutumaaks. Eriti ilus on Kadriorus ja Tartu Toomemäel.

Istun hetkel ühikas ja loen tekste filosoofia seminari jaoks, pärast seda hakkan barokk-kunsti eksamiks õppima. Viis nädalat oli tunne, et koolis jälle nii lihtne, aga nüüd on äkki nii palju teha. Ellat pole kodus, tuba on soe ja vaikne. Mõnus ja kodune on siin. Aknast paistab kõrghoonete tuledesära, kostab summutatult liiklusmüra ja kellegi samme koridoris. Lamp joonistab lakke noorkuu kujulise valguslaigu.

Hakkan vaikselt ühikaeluga ära harjuma. Siinne korraldus ja õhkkond ei sobi kindlasti mitte igaühele, aga mulle siin meeldib. Üks tüüpiline näide EKA ühikaelust on tänane vahejuhtum: keegi on duširuumist ära varastanud kraanid, mistõttu seal ennast pesta ei saa, sooja vett pole ka keldrikorruse pesuruumides ega köögis. Täna aitasin Ellal vannitoa kraanikausis juukseid pesta. Keegi pole vargusest väga üllatunud, siinne rahvas võtab sellised uudised stoilise rahuga vastu ja leiab alternatiive. Minagi ei lase ennast pisiasjadel rööpast välja viia.

Üritan see nädal mitte ühestki loengust puududa. Eilses kooriproovis sain kätte oma laulupeo lauliku. Koduteel, laulik käes, kohtasin Aarne Saluveert, kes mulle naeratas ja mütsi kergitas. Lauluproovid teevad mu tuju alati heaks, hea on teistega koos laulda.

Edasi lugema :(
Homme saab nädala selgroog murtud.