Üks seosetu sissekanne

Jälle pole ammu saanud kirjutada - eelmine nädal oli hullumeelne: vanaaja kunsti ajaloo referaat, kunstiteaduse seminar, inka ettekanne... oeh... ilm ka nii nukker ja sügisene...

Käisime üleeile Polymeris filmi vaatamas. Äge oli. Filmi nime enam ei mäleta. Aga see oli keeruline nimi ka. Olin koos Ragnari ja Kariniga. Jõime veini, pärast filmi oli seal veel väike bändikas - ühesõnaga mõnus oli. Eelmisest nädalast algas meil uus aine, keskaja kunsti ajalugu, või nagu Eva selle väga hästi ümber nimetas - Kristuse kannatused. Täna suutsin ma kogu esimese loengu jooksul korralikult konspekteerida, teine loeng läks jälle laevade pommitamise nahka.

Valimiste tulemused ajavad mind endiselt nii vihale, et ma ei taha sellest rääkidagi. Blah...

Mmm... homseks pole midagi teha. Peale saksa keele. Mida ma teen enne tundi. Tegelikult hakkaks mõistlik inimene kirjutama oma kümnelehelist kunstianalüüsi esseed. Mõistlik inimene. Mitte mina.

Ahjaa, ma sain reedel muporaiskadelt trahvi. Eva sai ka. Rääkisime juttu, ei pannud tähele enn kui oli liiga hilja - rohelised mehikesed juba bussis. Tegelikult oleksin ma jõudnud komposteerida küll, aga üks vene nolk lükkas mu käe ära. Hehe, ta jäi ise ka vahele ja see oli tal juba viieteistkümnes kord. Kahjurõõm on see kõige suurem rõõm. Aga no pole hullu. Olen kaks aastat ilma piletita sõitnud, kui ma oleksin kogu aeg kuukaardi ostnud, oleksin kulutanud 2400 krooni. Nüüd sain 240 krooni trahvi. Seega olen kümnekordselt kasumis.

Neljapäeval on KTI rebastepidu. Karin ei viitsi tulla, aga Eva tuleb, nii et ma ei pea üksi nurgas passima.

Kohvi tahaks....

Ja kohe on vahenädal läbi...

Aga vähemalt oli äge - jõudsin natuke õppida, KUMUs Warholi ja Ülo Õuna vaatamas käia, Toltsi näituse avamisel käia.

Eile käisime Kariniga väljas. Kõigepealt paaris kaltsukas, siis MÄSU galeriis Kopli kooli vilistlastööde näituse avamisel. Ei olnud eriti hea näitus... Meeldisid raamatuköited, kõik muu oli suht jama.

Edasi jõime siidrit alguses Linnahalli juures rannas, hiljem Estonia mälestusmärgi juures mäe otsas. Siis liikusime RockStarsi, kus oli JMKE kontsert. Enne seda lällas laval ppolpaljas purjus Contra. Aga kontsert oli äge, välja arvtaud fakt, et kaduma läksid Õnne punased kindad, mida ma laenanud olin...

Ruubik Ruudus

Käisime täna Eva ja Kariniga KUMUs Soome ühe tuntuima popkunstniku Harro näituse avamisel. Tõsiselt hea oli. Tööd nagu Seapere, Seamessias ja Paha Lugu on lihtsalt legendaarsed. Näitus oli vaimukas - oleksin tahtnud näha inimeste nägusid siis, kui see Soomes seitsmekümnendatel esimest korda üleval oli :D.

Oijahh. Muidugi suutsime ka kenasti igatpidi feilida - näiteks veiniga näitusesaali jalutada, kust meid siis kiiresti välja kupatada. Ja kui ära minnes garderoobitädi minult mu numbrit küsis, andsin ma talle oma koduvõtmed koos lambast võtmehoidjaga.

Nüüd ma olen kodus ja üritan ruubiku kuubikut lahendada. Juba sajandat korda alustan otsast. Nägin just ühte videot, kus viieaastane seda paari minutiga tegi. It made my ego hurt...

Lasnamäel on majad sirges reas, ringi hakkab käima pea kui proovid pääseda...

Kunstieaduse esimese kursuse tudengid Lilia B. ja Karin P. pikaajalise ja kurnava uurimistöö ning katsete tulemusel on välja tulnud šokeerivad faktid - EKA soodustab joomist.

Tegelikult on asi naljast kaugel. Või mitte nii kaugel. Esmaspäeval käisime Kariniga Lasnamäel pildistamas. Sellest oleks võinud valmida lühifilm pealkirjaga "Kaks Blondiini ja Fotokaamera ehk Ellujäämiskursused Ida-Euroopa Getos". Aga ei valminud. Kohtasime tervet hulka väga huvitavaid persoone alates kioskitädi Galinast, kes meile praakpatareisid müüs kuni seitsme Vasja ja Volodjani, kelle arust olime me küll nagu kalad kuival maal. Aga häid pilte sai sealt küll.

Siis, varustades ennast kõigepealt õlle ja veiniga, suundusime Karini juurde Kalamajja. Õige pea liitusid meiega veel Karini sõber Lauri(?) ja kaks šampapudelit. Jutud jätkusid Keskerakonna ja Märt Sultsi teemadel poole ööni. Hommik polnudki kõige hullem. Õppisime inglise keele tööks, mis oli üllatavalt keeruline, muide.

Eile käisime Toltsi näituse avamisel Hobusepea galeriis, kus suutsime kumbki ära hoomata kolm klaasi veini. Sattusime rääkima fotograaf Kalju Suurega, kes on lihtsalt niiii uskumatult tark inimene, et ma kartsin oma suud lahti teha - niikuinii sealt midagi tarka välja poleks tulnud. Natuke näitusest - ülemisel korrusel olevad maalid mulle nii sügavat muljetei jätnud kui assamblaažid keldrikorrusel. Saime tükk aega naerda tolmuimeja üle allkorrusel - just samal hommikul tõi Vseviov loengus tabava ja vaimuka seose - ori Rooma ühiskonnas oli nagu tolmuimeja meie omas. Näituse idee oli iseenesest väga hea. Ülemise korruse maalidel oli kujutatud lihtsaid esemeid, mis olid ülendatud (või alandatud?) sümboliteks. Alumisel korrusel oli protsess vastupidine - tavalistest esemetest - suusk, tolmuimeja, kapp - oli tehtud kunst.

Olime ühed viimased lahkujad - seal oli lihtsalt nii huvitav. Ahjaa - üks ägedamaid asju, mida me avastasime, oli galerii imeilus pariislik sisehoov. Ühesõnaga, edasi suundus meie tee harjumuspäraselt alkoholiosakonda veini ja õlut/siidrit ostma. Olime Karini juures ja mängisime Focust ning Cluedot, mis on mäng, kus tuleb leida mõrvar. Märkimisväärne on see, et väga tihti osutus mõrvariks Karin :D. Lõpuks olen tutvunud kellegagi, kes jagab minu lauamängukirge!! Uskumatu.

Hommikul üles ärgates oli õues pime. Masendav. Olime teadustöö metodoloogias Marleeniga kahekesi. Kella kaheses loengus kavatsen Eva ja Karini mõrvata selle eest, et nad kohale ei tulnud.