Uus semester algas. Motivatsioon täiesti puudub. Hetkel koristan ühikatuba, äkki aitab kord ja puhtus mul paremini keskenduda. Või siis ma lihtsalt otsin mingit asendustegevust õppimisele.
Iga vana asi mille kapist välja kraamin toob uusi mälestusi. Mu roosa käekott, mida suvel kandsin. Seal sees olid halvad mälestused - hambaarstiarve ja trahvikviitung, kui sügisel Tartust tulles trammi peal trahvi sain. Ja tühi ravimikarp. Ja üks kiri. See kott ei tule küll vist rõõmsast ajast. Hea oli see tühjaks teha.
Häid üllatusi on muidugi ka. Näiteks kraamid kapipõhjast välja kampsuni, mida pole ammu kandnud, sest sellel on veiniplekk, mis pesus välja ei tulnud. Nüüd aga avastad, et plekki polegi näha. Asjad pole tavaliselt nii hullud või nii head kui sa neid mäletasid.
Hea on koristada muusikaga.
I close my eyes and I smile
Knowing that everything is alright
To the core
So close that door
Is this happening?
My breath is on your hair
I'm unaware
That you opened the blinds and let the city in
God, you held my hand
And we stand
Just taking in everything.
And I knew it from the start
So my arms are open wide
Your head is on my stomach
And we're, we're trying so hard not to fall asleep
But Here we are
On this 6th floor balcony...
we're both flying away.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment