Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu me lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas suutis Ristikivi sellised sõnad ritta panna, paari reaga nii palju öelda? Lugesin täna juhtumisi seda vana luuletust, mis nii tihti kasutust leiab, et on vist kõigile pähe kulunud. Ometi on see ju hämmastav, et selline tõde on edasi antud nii lihtsalt.
Tavaliselt arvatakse, et targad on need kes keerulist juttu ajavad, suurte sõnadega seletavad. See ei ole nii. Tõeliselt tark inimene on see, kes suudab lihtsate sõnadega midagi raskesti seletatavat, lausa hoomamatut edasi anda.
Mulle jäävad mälestused. Mitte mälestused sellest, mis oli, vaid minu mõtted ja sinu naeratused ja sõnad, mida ma kunagi ei öelnud. Ja ma luban, et ma kannan neid oma südame kohal.
Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment