Tänane päev on olnud väsitav ja - huvitav. EKA paneb mind mõtlema, ma tunnen, kuidas mu aju januneb uute teadmiste järele peale aastast luuslanki. Mul on nii paljust mõelda, et ma olen täiesti loobunud tänaval muusika kuulamisest ja eelistan jalutuskäiku ühistranspordile.
Käisin täna Plate tornis Vive Tolli näitusel 'Vaateid Vanalinnast'. tegu oli väikese näitusega - kümmekond graafilist lehte. Sellegipoolest olin meeldivalt üllatunud. Vanalinn on Eesti kunstis nii äraleierdatud teema, et ma ei lootnud sealt midagi uut leida. Kuid Vive Tolli tööd olid värskendavad. Eriti jäid mulle silma kaks tükki: 'Neitsitorn', mis kujutas kunstnikke oma molbertitega, ning 'Aed müüri taga' (täpses sõnastuses pole kindel). Eriti just viimane on sedasorti töö, mida ma võiksin oma koju seinale panna. See oli niisugune unistava moega, meenutas raamatut Salaaed. Taustaks paistis Tallinna siluett ja ees sürrealistlik lilleaed, mille keskelt läks välja salapärane kangialune.
Tolli näituselt jäi mul aega üle, nii et külastasin veel kahte kõrvalauvat vanalinna torni. Esimeses neist, Eppingi tornis, oli mingisugune väljpanek vanadest relvadest, mis ei olnud väärt seda kolmekümmet krooni, mis ma maksin. Küll aga oli raha väärt see vaade mis torniaknast paistis. Teise, Grusbeke-tagusesse torni oli uskumatul kombel tasuta sissepääs. kõige ülemisel korrusel olid väljapandud kangasteljed ja lapsehällid, kahjuks polnud seal erinevalt Eppingi tornist mingit seletavat teksti juures. Seintel rippusid õlimaalid, millest paar tükki olid päris huvitavad.
EKAsse jõudsin ülivara. Käisin sööklas söömas, lugesin. Ma olen Meri 'Hõbevalget' nüüd vist juba kuu aega lugenud aga millegipärast asi ei edene. Ometi on see ju huvitav raamat, Meri jutustamisoskus on suurepärane. Mingi aeg enne loengu algust kohtasin Karinit. Kolasime EKA peal ringi, leidsime üles P ehk Puumaja ning silmasime isegi rektor Kivi. Kella neljast algas aulas Kalmu loeng EKA ajaloost. Olin oodanud midagi igavat ja kuiva, aga Kalm on kuldsuu. Ta rääkis nii köitvalt ja põimis jutu sisse naljakaid juhtumisi ja fakte. Ma ei tahtnudki, et loeng läbi saaks.
Kalmu loeng pani mind mõtlema EKAst kui hoonest. Ootame me ju kõik kannatamatult uue plaza valmimist, aga see vana maja on samuti omamoodi armas. Isegi minu jaoks, kes ma seal vaid ettevalmistuskursustel olen käinud. Selle aasta rebased on viimased, kes selles majas õppida saavad. Signe Kivi pani ette jäädvustada selle vana maja asjad mingis teises vormis. Minul tekkis koduteel järgmine idee: Küsitleda kõigepealt EKA tudengeid, õppejõudusid ja vilistlasi ning paluda neil nimetada midagi selle vana maja juures mis neile meeldib või ei meeldi - ühesõnaga on meelde jäänud. Seejärel neid asju pildistada, aga mingi erilise nurga alt, väga lähedalt, moonutatud värvidega või teha pilt vaid mõnest detailist. Neist piltidest kokku panna voldik või album, milles oleksid mälestused sellest vanast majast, mis tähendaksid midagi neile, kes selle majaga seotud. Ma ei usu küll, et mina sellise asja teostamiseks õige isik olen - pole ma ju selle majaga teab kui tükk aega seotud. Lihtsalt selline mõte tuli.
Konets.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment